Eesti Vabaõhumuuseumis

Jõudsin lõpuks arvuti juurde ja proovin kirja panna kõik, mis reedel toimus.

Juba augustikuu lõpus sai paika pandud, et läheme novembrikuu alguses lastega Eesti Vabaõhumuuseumi. Oli vaja täpselt paika panna programmid, mida valime. Kuna kahe klassiga koos minna on palju soodsam, siis kutsusin kaasa 1.b klassi ja nende klassijuhataja Tiina. Ja kui minna kahe klassiga, siis tuleb korraga valida 2 programmi, et ei tuleks lihtsalt ootamist/passimist.

Esimene valik oli meil mõlemal mardipäevaga seotud ja teiseks valisime ühe seiklusmängu (see lihtsalt tundus põnev). Mõeldud tehtud ja ka broneeritud.

Nüüd siis oli see päev käes ja seekord otsustasin,e t proovin üks lastega hakkama saada ja see peaaegu õnnestus, kuid edaspidi siiski pean kellegi veel saatjaks võtma, sest on lapsi, kes vajavad personaalset jälgimist.

Nüüd, aga meie päevast.

Seekord väljus buss kell 9 ja meil tuli eelnevalt 30 minutit oodata, sest oma klassi me ei saanud minna kuna seal oli tund sees. Ilm oli imeline ja otsustasime minna õue ja seal bussi oodata. Lastele mõte meeldis ja saime tõesti hullata. Kellel kindad väga märjaks said said bussis jälle suhteliselt kuivaks. Aga möllu oli ja lapsed nautisid seda 30 minutit täiega (vähemalt minule tundus nii).

Sõit Tallinna ei läinud väga lõbusalt, sest seekord toimus ikka okseralli ka ära. Üks ees ja teised "lõhna sunnil" järele. Aga kui kohal ja õue sai, siis kõik leebus ja tuju oli kõigil uuesti hea.

Meie esimeseks programmiks oli seotud mardipäevaga. Minule see väga, väga meeldis ja ma loodan, et nüüd kui lapsed lähevad marti jooksma on neil natukene ka meeles. Näiteks see, et tuleb jagada rollid - pereisa (soovib erinevaid õnnesid), pereema (räägib oma kahe peaga lapsest), tohter (vitsutab kõik terveks), karu (tantsib teiste laulukeste saatel), mustlane (laseb perel oma õnne valida). Ja loomulikult tuleb laulda ja luuletusi lugeda ning mõistatusigi võiks küsida. Ja maskid tegime ka väga lihtsad aga vahvad.

Teine programm oli Taaveti seiklusmäng, selle programmi mõte oli suurepärane, aga meil kahjuks see ei õnnestunud. Ja miks ei õnnestunud, sest grupid pidid ise liikuma ilma täiskasvanuta ja nad ei oska veel kaarti lugeda ja punkte leida. Kuid lapsed ei heitunud ning üritasid ja andsid endast parima. Kahjuks need lapsed, kes ei tahtnud teisi kuulata, segasid teisi - sellest on kahju. Aga samas ma loodan, et kõik õppisid sellest mängust midagi - seda kui oluline on õppida koolis ilmakaared selgeks ja kaardi ja tegelikkuse seostamine. Me kindlasti õpime seda veel ja tulevikus sellega enam probleeme ei tule.

Kui programm läbi saime bussis veel koolist kaasa pakitud saiakesi süüa. Kommid, mille saime mardisandiks käimise eest, saavad lapsed esmaspäeval esimese tunni ajal, samuti saavad kõik soovijad oma maskid tagasi.

Miks ei saanud reedel? Sellepärast, et mina sõitsin kohe peale saabumist Viljandisse, kuhu läksid paljud Raplamaa klassiõpetajad õppekäigule ja teatrisse.

Siit meie päevast fotod:

Ootame bussi

Kuulame väga pingsalt

Hakkame maske tegema

Kus on sinu silmad, nina suu

Üks noormees soovis ka pildile :)

Mardipere pereisa

Perenaine

Karu

Orkestri liige

Orkestri teine liige

Läheme kõrval tallu mardisandiks

Suitsutares oli väga pime

Mustlane